Magistritöö sissejuhatus

Sissejuhatus

Teema valik ja olulisus

Magistritöö autor töötab Sisekaitseakadeemias, haridustehnoloogi erialal alates 2008. aastast. Vastavalt ametijuhendile on igapäevasteks ülesanneteks e-õppe arendamine ja juurutamine, mille kandvamaks rolliks on haridustehnoloogil ESF Projekti „BeSt“  rakendamine ning e-õppematerjalide (e-kursuste ja õpiobjektide) koostamine toetamine. ´

Sisekaitseakadeemia e-õppe valdkonda on magistritöödes käsitletud ka varasemalt, kui Sisekaitseakadeemia endine haridustehnoloog Sirle Budris kaitses 2008. aastal magistritöö teemal „Multimeediumipõhiste õpiobjektide koostamine“. S. Budrise magistritöö keskendus olukorra kaardistamisele, ootustele vastava õpiobjekti prototüübi koostamisele ning hinnangute ja ootuste kaardistamisele. Töös ei käsitletud õpiobjektide, e-kursuste, ega e-õppe terviku mõju ja tulemuslikkust hariduse toetamisel, küll aga juhiti tähelepanu olulistele faktoritele, mis tagaks e-õppe jätkusuutlikust.

Sisekaitseakadeemia on võrreldes teiste Euroopa riikidega unikaalne rakenduskõrgkool, kus koolitatakse politsei- ja piirivalveametnike,  pääste- ning maksunduse- ja tolliametnike. Õppetöö toimub kutse, kõrgharidusõppe, kui ka magistriõppe tasemal.

Sisekaitseakadeemia e-õppe arengut on toetanud mitmed ESF rahastuse projektid

• E-Võti (2005-2008)
• BeSt (2008- 2013)

Projekt „E-õppe arendamine ja juurutamine rakenduskõrgkoolides ja kutsekoolides” (e-VÕTI), lõi tugevad eeldused e-õppe juurutamiseks Sisekaitseakadeemias toetades õppejõudude koolitusi, kui ka sisutootmise rahastamist. Projekti rahastusel loodi Multimeedia labor, mis sisaldas vajaliku riist- ja tarkvara e-õppe rakendamiseks. See on olnud oluliseks eelduseks e-õppe juurutamiseks Sisekaitseakadeemias.

2008. aastal kinnitati haridusministri poolt „Teaduspoliitika ja kõrghariduse kvaliteedi arendamise“ rakendamiseks e-õppe programm „BeSt“, mille üheks eesmärgiks oli kvaliteedinõuetele vastav ja rahvusvaheliselt tunnustatud e-õppe sisu arendamine läbi võõrkeelsete ja eestikeelsete e-kursuste ning interaktiivsete õpiobjektide. Täpsemalt oli planeeritud tegevuse eesmärgiks on parandada Eesti kõrghariduse konkurentsivõimet regioonis ning muuta kõrgkoolide õppeprotsessid paindlikemaks. Antud tegevuse all töötatakse välja tasemeõppe ja täienduskoolituse e-kursuseid (sh luuakse ja rakendatakse ühiskursuseid) ning luuakse interaktiivseid õpiobjekte. Tänaseks on projekt lõppenud. Projekti lõppemise järgselt ei ole kavandatud uusi tegevusi, mis kindlustaks projekti käigus loodud eesmärkide jätkusuutlikus ning taaskasutatavus. Rahastatud on vahendite loomist, kuid selle järgselt ei ole kavandatud järgnevaid tegevusi, mis tagaks loodud ressursside (taaskasutamist, uuendamisprotsessi.  [V. Mäe1]

Uurimisprobleemid:

• Puudub ülevaade e-õppe terviklikust rakendatavusest Sisekaitseakadeemia õppekavades ja õpperühmades.

• Puudub ülevaade loodud e-kursuste ja õpiobjektide taaskasutatavusest taseme- ja täiendõppe läbiviimisel Sisekaitseakadeemias või valdkonnaga seotud ametite poolt.

• Teadmata on õppekava ainete e-õppe sisu potentsiaal, mille alusel saaks hinnata e-õppe efektiivse rakendatavuse võimalusi sisejulgeoleku erialadel Eestis.

1.2.Eesmärgid ja uurimisküsimused

Haridustehnoloogi amet täitis olulist rolli ja tuge projektide õnnestumiseks. Siis langeb projekti järgselt haridustehnoloogi koormus. Projekti toel tekitati õppejõududele võimalused e-õppe sisu loomiseks eelkõige vabatahtlikkuse alusel. Motivatsiooni toetasid rahalised vahendid, mille abil sai õppejõud täiendavat tasu, või ressursse rahaliste vahendite näol teenuse soetamiseks. Projekti lõppedes rahalised võimalused puuduvad. Samas on õppejõududes tekitatud jätkuv soov ning motivatsioon e-õppe rakendamiseks. Haridustehnoloogi rolli ja tugi on vajalik ka edaspidiselt, iseasi kas e-õppe sisu mahud võimaldaksid haridustehnoloogi täiskoormust. E-õppe rakendamine jätkub kahtlemata ka projekti lõppedes, oluline on välja selgitada haridustehnoloogi roll ning e-õppe sisule kehtestatud ootused.

Töö eesmärgid:

• Leida Sisekaitseakadeemias loodud e-kursuste (2005-2013)  taaskasutatavus [V. Mäe2] ja olemasolevate õpiobjektide kasutamise sagedus 2013. aastal
  • Millisel määral  on e-õppe parendamisele suunatud projektid 2005-2013 (e-Võti; BeSt ja TMT) on tõstnud e-õppe kasutatavust Sisekaitseakadeemias.
• Välja selgitada projektide rahastusel loodud e-õppe vahendite osakaal õppekavas eri õppevormides (päeva- ja kaugõppe).

• Kaasates Sisekaitseakadeemia õppejõude, tuua välja vajadused ja võimalused ning meetmed, mis võiks toetada e-õppe jätkusuutliku rakendamist Sisekaitseakadeemias.

Eesmärkide täitmiseks püstitas autor küsimused:

• Kuidas muutus e-kursuste loomise trend perioodil 2005 – 2013 Sisekaitseakadeemias ja mil määral mõjutas e-õppe sisu loomist projektide mõju

• Millisel määral  on e-õppe parendamisele suunatud projektid 2005-2013 (e-Võti; BeSt ja TMT)  tõstnud e-õppe kasutatavust Sisekaitseakadeemias.

• Kuidas muutus õpiobjektide loomise trend perioodil 2005 – 2013 Sisekaitseakadeemias ja mil määral saavutati kas tänu projektidele?

• Milline on e-kursuste korduv kasutatavus perioodil 2005-2013 ?

• Mis iseloomustab e-kursusi, mida on rakendatud korduvalt ning neid, mida on rakendatud üksikud korrad?

• Mis on õpiobjektide kasutatavus  perioodil 2014 kevadsemestril?

• Mis iseloomustab sageli ja harva kasutatavaid õpiobjekte?

• Kui optimaalne on e-õppe kursuste kasutatavates Sisekaitseakadeemia erinevates õppekavades ja õppevormides ja milline on e-õppe arenguruum neis.

• Milline on Sisekaitseakadeemia õppekavade vajadus kasutada e-õpet ja õpiobjekte ja millised on kitsaskohad uute kursuste ja õpiobjektide loomisega seoses ja vanade taaskasutamisega seoses

Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks planeeriti järgmised tegevused:

• E-õppe sisuanalüüs: keskendudes Sisekaitseakadeemia õppekavadele alates 2005. aastast, mil e-õpet hakati laialdasemalt rakendama. Analüüsin erinevaid õppekavasid õppegruppide ning e-õppe osakaalu lõikes. E- Töö tulemuseks on selge ülevaade e-õppe hetkeolukorrast ning väljatöötatud kursuste rakendamisepotentsiaalist. Projektide rahastusel on väljatöötatud ka „surnud“ kursuseid, mida ei ole erinevatel põhjustel taaskasutatud. ESF projektide sisuanalüüs, keskendudes projektide põhieesmärkidele, leidmaks kinnitust peaeemärkide täituvusest ka kvalitatiivses võtmes.

• Õppejõudude küsimustik: Viiakse läbi elektrooniliselt. Sihtgrupiks on Sisekaitseakadeemia koosseisulised õppejõud, oluline on saada arvestatav valim õppejõude, kes on e-õpet rakendanud ning õppejõud, kes ei ole e-õpet rakendanud. Sihtgrupiks on viimaste andmete alusel 92 kelle hulgas on  õppejõud, kolledži juhid ning õppetööga seotud tugipersonal. Sihtgrupi väiksearvulisus viitab sellele, et oluline on tagada vastajate kõrgeosakaal. Seetõttu olen valmis ka rakendama küsitlust paberkandjal. Küsimustik sisaldab õppejõudude hinnangut e-õppele ning nende rakendamismudelitele õppejõu aine spetsiifika valdkonnast.

• Küsimustik õppejõududele, mille käigus kaardistatakse õppejõudude e-õppe alast kogemust ning hinnanguid.

• Fookusgrupi intervjuu: Fookusgrupi intervjuusse kaasan SKA 15. õppetooli õppejõud ning kutseõpetajad. Eesmärk tutvustada õppetooliga seotud ainetes rakenduva e-õppe hetkeolukorda. Järgneb sisuline diskussioon, kus kaardistame õppetöö korraldust ning haridustehnoloogia potentsiaali õppeprotsessi efektiivsemaks muutmisel läbi erinevate e-õppe mudelite.

Uurimisprobleemid, -eesmärgid, -küsimused ja kasutatadavad uurimistöö metoodikad

Euroopa Liidu struktuuri fondide toel läbiviidud e-õppe projekti toel loodi  võimalused e-õppe sisu loomiseks. Motivatsiooni toetasid rahalised vahendid, mille abil sai õppejõud täiendavat tasu, või toetati tehniliste lahenduste loomist. . Projekti lõppedes rahalised võimalused puuduvad. Samas on õppejõududes tekitatud jätkuv soov ning motivatsioon e-õppe rakendamiseks. Õppejõudude hinnangul on jätkuv vajadus e-õppe materjalide loomiseks, täiendavalt on juhtitud tähelepanu haridustehnolooogilise toe vajalikkusest e-õppe sisu planeerimisel ja tehnilise töö teostamisel. (Sisekaitseakadeemia töötajate rahulolu-küsimustik 2013 ja 2012). Oluline on tagada e-õppe jätkusuutlikkus Sisekaitseakadeemias ka väliste rahaliste võimaluste lõppemisel ning lahendus tuleks leida Sisekaitseakadeemia eelarvelistest vahenditest, mille abil tuleks toetada õppejõudude motivatsiooni ning tehniliste lahenduste väljatöötamist.

Uurimisprobleemid:

• Puudub ülevaade e-õppe terviklikust rakendatavusest Sisekaitseakadeemia õppekavades ja õpperühmades.
• Puudub ülevaade loodud e-kursuste ja õpiobjektide taaskasutatavusest taseme- ja täiendõppe läbiviimisel Sisekaitseakadeemias või valdkonnaga seotud ametite poolt.
• Teadmata on õppekava ainete e-õppe sisu potentsiaal, mille alusel saaks hinnata e-õppe efektiivse rakendatavuse võimalusi sisejulgeoleku erialadel Eestis.

Töö eesmärgid:

• Analüüsida projektide e-Võti ja BeSt projektidokumente ning analüüsida projektide eesmärkide täidetust ning nende planeeritud jätkusuutlikust projektide lõppedes Sisekaitseakadeemia näitel
• Kaardistada ESF projektidest looodud e-kursuste ja õpiobjektide (sh. ESF rahastusel loodud) osakaalu õppekava eri õppevormides (päeva- ja kaugõppe).
• Kaardistada võimalused, mis toetavad või toetaks e-õppe jätkusuutliku rakendamist Sisekaitseakadeemias.

Eesmärkide täitmiseks püstitas autor küsimused:

1. Milliseid e-õppe meetodeid rakendatakse Sisekaitseakadeemia õppejõudude poolt?
2. Milline on loodud e-õppe sisu osakaal SKA õppekavade erinevates õppevormides? Kui suure osakaalu moodustavad sellest ESF projektide rahastusel loodud e-õppe sisu?
3. Milline on loodud, e-õppe sisu (sh. ESF projektidest loodud) (taas)kasutatavuse statistika?
4. Mis iseloomustab loodud e-kursuseid ja õpiobjekte, mis on leidnud aktiivset taaskasutamist?
5. Millised meetmed toetaks loodud e-õppe sisu (e-kursuste ja õpiobjektide) taaskasutamist?
6. Kuidas toetada loodud e-kursuste sisu taaskasutamist, mis on loodud enam mittekasutatavates platvormides (IVA ja Blackboard)
7. Mis on e-õppe sisu (e-kursuste ja õpiobjektide) kasvupotentsiaal Sisekaitseakadeemias?
8. Mis motiveeriks õppejõude e-õppesse enam panustama?

Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks planeeriti järgmised tegevused:

• E-õppe sisuanalüüs: keskendudes Sisekaitseakadeemia õppekavadele alates 2005. aastast, mil e-õpet hakati laialdasemalt rakendama. Analüüsin erinevaid õppekavasid õppegruppide ning e-õppe osakaalu lõikes. Töö tulemuseks on selge ülevaade e-õppe hetkeolukorrast ning väljatöötatud kursuste rakendamisepotentsiaalist. Projektide rahastusel on väljatöötatud ka „surnud“ kursuseid, mida ei ole erinevatel põhjustel taaskasutatud. ESF projektide sisuanalüüs, keskendudes projektide põhieesmärkidele, leidmaks kinnitust peaeemärkide täituvusest ka kvalitatiivses võtmes.
• Õppejõudude küsimustik: Viiakse läbi elektrooniliselt. Sihtgrupiks on Sisekaitseakadeemia koosseisulised õppejõud, oluline on saada arvestatav valim õppejõude, kes on e-õpet rakendanud ning õppejõud, kes ei ole e-õpet rakendanud. Sihtgrupiks on viimaste andmete alusel 92 kelle hulgas on õppejõud, kolledži juhid ning õppetööga seotud tugipersonal. Sihtgrupi väiksearvulisus viitab sellele, et oluline on tagada vastajate kõrgeosakaal. Seetõttu olen valmis ka rakendama küsitlust paberkandjal. Küsimustik sisaldab õppejõudude hinnangut e-õppele ning nende rakendamismudelitele õppejõu aine spetsiifika valdkonnast.
• Fookusgrupi intervjuu: Fookusgrupi intervjuusse kaasan SKA 15. õppetooli õppejõud ning kutseõpetajad. Eesmärk tutvustada õppetooliga seotud ainetes rakenduva e-õppe hetkeolukorda. Järgneb sisuline diskussioon, kus kaardistame õppetöö korraldust ning haridustehnoloogia potentsiaali õppeprotsessi efektiivsemaks muutmisel läbi erinevate e-õppe mudelite.

Magistritöö sisuline täiendamine

Magistritöö täiendamine

Magistritöö plaan

1.   Probleempüstitus

KT1: Probleem, mida te oma magistritööga uurida või lahendada soovite;

Magistritöö nimetus: „E-õppe jätkusuutlikus Sisekaitseakadeemias“

Juhendaja: Kai Pata, (Veronika Rogalevitš)

Magistritöö autor töötab Sisekaitseakadeemias, haridustehnoloogi erialal alates 2008. Aastast. Vastavalt ametijuhendile on igapäevasteks ülesanneteks e-õppe arendamine ja juurutamine, mille kandvamaks rolliks on haridustehnoloogil ESF Projekti „BeSt“  rakendamine ning e-õppematerjalide (e-kursuste ja õpiobjektide) koostamine toetamine.  (Sisekaitseakademia, 2012)

Sisekaitseakadeemia e-õppe valdkonda on magistritöödes käsitletud ka varasemalt, kui Sisekaitseakadeemia endine haridustehnoloog Sirle Budris koostas 2008. aastal magistritöö teemal „Multimeediumipõhiste õpiobjektide koostamine“. S. Budrise magistritöö keskendus olukorra kaardistamisele, ootustele vastava õpiobjekti prototüübi koostamisele ning hinnangute ja ootuste kaardistamisele. Töös ei käsitletud õpiobjektide, e-kursuste, ega e-õppe terviku mõju ja tulemuslikkust hariduse toetamisel. (Budris, 2008)

SKA on võrreldes teiste Euroopa riikidega unikaalne rakenduskõrgkool, kus koolitatakse politsei- ja piirivalveametnike,  pääste- ning maksunduse- ja tolliametnike. Õppetöö toimub kutse, kõrgharidusõppe, kui ka magistriõppe tasemal.

Sisekaitseakadeemia e-õppe arengut on toetanud mitmed ESF rahastuse projektid

• E-Võti (2005-2008)
• BeSt (2008- 2013)

Projekt „E-õppe arendamine ja juurutamine rakenduskõrgkoolides ja kutsekoolides” (e-VÕTI), lõi tugevad eeldused e-õppe juurutamiseks Sisekaitseakadeemias toetades õppejõudude koolitusi, kui ka sisutootmise rahastamist. Projekti rahastusel loodi Multimeedia labor, mis sisaldas vajaliku riist- ja tarkvara e-õppe rakendamiseks. See on olnud oluliseks eelduseks e-õppe juurutamiseks Sisekaitseakadeemias.  (Sisekaitseakadeemia)

2008. aastal kinnitati haridusministri poolt „Teaduspoliitika ja kõrghariduse kvaliteedi arendamise“ rakendamiseks e-õppe programm „BeSt“, mille üheks eesmärgiks oli kvaliteedinõuetele vastav ja rahvusvaheliselt tunnustatud e-õppe sisu arendamine läbi võõrkeelsete ja eestikeelsete e-kursuste ning interaktiivsete õpiobjektide. Täpsemalt oli planeeritud tegevuse eesmärgiks on parandada Eesti kõrghariduse konkurentsivõimet regioonis ning muuta kõrgkoolide õppeprotsessid paindlikemaks. Antud tegevuse all töötatakse välja tasemeõppe ja täienduskoolituse e-kursuseid (sh luuakse ja rakendatakse ühiskursuseid) ning luuakse interaktiivseid õpiobjekte. Tänaseks on projekt lõppemas, valminud e-õppe sisu lõppmahud selgunud, siiski ei selgu kavandatud eesmärkide saavutatuse sisuline pool, selle tagamiseks on jäätud kandev roll õppeasutusele. Rahastatud on vahendite loomist, kuid selle järgselt ei ole kavandatud järgnevaid tegevusi, mis kontrolliks loodud ressursside kasutamist, kvaliteeti, uuendamisprotsessi jne.  (Inimresursi rakenduskava prioriteetse suuna “Teadus- ja arendustegevuse inimresursi arendamine” meetme “Teaduspoliitika ja kõrghariduse kvaliteedi arendamine” Kõrghariduse e-õppe projekt “BeSt”, 2008)

KT1: Probleemi aktuaalsuse põhjendus;

Projekti järgselt on tekkinud mitmed probleeme, millele tuleks leida lahendus.

• Puudub ülevaade projekti rahastusel loodud e-õppe sisu kasutamisstatistikast läbi erinevate õppekavade ning õpperühmade;
• Õppejõud, kes on loodud projekti rahastusel e-õppe sisu, kuid ei taaskasutata seda hilisemalt;
• loodud e-õppe kursuste ja õpiobjektide kasutuselevõtt teiste õppejõudude poolt rakendub väheselt määral;
• puudub ülevaade e-õppe osakaalust Sisekaitseakadeemia erinevatel õppekavade lõikes, kaardistatuna e-õppe kursusi ja/ või õpiobjekte;
• Kaardistamata on õppekavas olevate ainete potentsiaal e-õppe rakendamiseks.
• Pole hinnatud e-õppe mõju õppeprotsessi kvaliteedile

KT1: Seos teoreetilise baasiga;

E-õppe jätkusuutlikus Eesti kogemuse baasil on kriitilise kaaluga. Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatud e-õppe sisu arendamine on loonud suurepärase  arengu. Sisejulgeoleku valdkonnas on Eesti Euroopa üheks lipulaevaks. Siiski on saavutatu loodud läbi suurte toetuste ning kas väljatöötatud lahendused on püsivad, tagades edu ka projektide järgselt on hetkel teadmata. Oluline, et kõrgkoolid jätkaks e-õppe sisu uuendamist, arendamist ning vajadusel ka tõlketööd, et meie „tööviljad “ leiaks rakendust ka Euroopa sarnastes institutsioonides.

E-õppe jätkusuutlikkuse tagamiseks on Attwelli hinnangul oluliseks 5  põhivaldkonda:

1.         E-õppekeskkondade ja tarkvarade jätkusuutlikus

2.         Institutsionaalne vastutus e-õppe rakendamiseks

3.         E-õppe materjalide järjepidev arendamine

4.         Jätkusuutlikud pedagoogilised lähenemised

5.         Õpetajate, õppejõudude ning nõustajate haridustehnoloogilised oskused

Teoreetilise baasi ühe osana võiks magistritöös käsitleda e-õppe jätkusuutlikkuse teoorial. E-õppe jätkusuutlikust on käsitletud laialt ning see võimaldab põhjalikku ülevaadet.  (Attwell)

E-õppe teooriatest võiksin keskenduda erinevatele kontaktõppevormidele, mis hinnanguliselt võiksid olla sobilikud Sisekaitseakadeemia rakendusvaldkonna spetsiifikaga. Teoreetiline baas võiks sisaldada ülevaaadet erinevatest kontaktõppe ning iseseisva õppevormidest. Teoreetiline ülevaate põhjal on võimalik välja töötada  mudelid, mida saaksin tutvustada fookusgrupi intervjuus osalevatele õppejõududele, mille põhjal saaksin kaardistada õppejõudude hinnangud toimivatest lahendustest aine spetsiifikast lähtuvalt.

Laiemalt võiksin uurida e-õppe efektiivse osakaalu hinnangut läbi erinevate allikate ning uuringute. Sisekaitseakadeemia spetsiifikat hinnates võiksin keskenduda e-õppe mudelitele: M(O)OC, Pööratud klassiruum.

KT2: Magistritöö probleem ühe lausega

Regulatsioonid ning meetodid, mis toetaksid ESF rahastatud projektide järgselt e-õppe kvaliteedi ning jätkusuutlikkuse tagamist  Sisekaitseakadeemia näitel.

KT1: Töö oodatav tulemus, mõju ja uus teadmine;

Magistritöö käigus analüüsitakse ESF projektide mõju e-õppe arengule Sisekaitseakadeemia näitel. Kaardistatakse õppekavade e-õppe hetke olukord, E-õppevahendite taaskasutatavus ning  e-õppe potentsiaal erinevates Sisekaitseakadeemia õppekavades. Magistritöö käigus kaardistatakse  Sisekaitseakadeemia e-õppe visioon, mis küll ei ole magistritöö põhiliseks eesmärgiks, küll aga võimaldab kaardistus luua magistritööle rakenduslikku väärtust.

KT1: 5 märksõna eesti ja inglise keeles, mille alusel teemaga seotud allikaid otsida.

1. Sustainable e-learning,
2. proportion of e-learning,
3. blended learning,
4. flipped classroom,
5. M(O)OC

1.  E-õppe osakaal,
2. e-õppe jätkusuutlikkus,
3. kombineeritud e-õpe,
4. pööratud klassiruum,

Haridustehnoloogi amet täitis olulist rolli ja tuge projektide õnnestumiseks. Siis langeb projekti järgselt haridustehnoloogi koormus. Projekti toel tekitati õppejõududele võimalused e-õppe sisu loomiseks eelkõige vabatahtlikkuse alusel. Motivatsiooni toetasid rahalised vahendid, mille abil sai õppejõud täiendavat tasu, või ressursse rahaliste vahendite näol teenuse soetamiseks. Projekti lõppedes rahalised võimalused puuduvad. Samas on õppejõududes tekitatud jätkuv soov ning motivatsioon e-õppe rakendamiseks. Haridustehnoloogi rolli ja tugi on vajalik ka edaspidiselt, iseasi kas e-õppe sisu mahud võimaldaksid haridustehnoloogi täiskoormust. E-õppe rakendamine jätkub kahtlemata ka projekti lõppedes, oluline on välja selgitada haridustehnoloogi roll ning e-õppe sisule kehtestatud ootused.

KT2: Magistritöö eesmärgid

Töö eesmärgid:

1. Uurida projektide rahastusel loodud e-õppe sisu kasutatavuse statistikat, vähese kasutatavuse korral selgitada põhjused.
2. Kaardistada Sisekaitseakadeemia e-õppe osakaal õppekavades.
3. Kaardistada Euroopa Liidu ja teiste projektide mõju e-õppe sisu arendamisel
4. Uurida e-õppe mõju tulemustele ning õppekvaliteedile.

KT2: Magistritöö uurimisküsimused

Eesmärkide täitmiseks püstitas autor küsimused:

1. Milline on ESF projektidest loodud e-õppe sisu taaskasutatavus ning üldine statistika?
2. Milline on Sisekaitseakadeemia e-õppe osakaal erinevate õppekavade lõikes?

Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks planeeriti järgmised tegevused:

1. Lisada ESF projektide (e-VÕTI ja BeSt) rahastusel loodud õpiobjektidele tehniline kood, mis võimaldaks koguda jooksvat kasutatavuse statistikat.
2. Analüüsida õpiobjektide kasutatavuse statistikat, selgitada põhjused väiksema kasutussagedusega õpiobjektide kohta.
3. Kaardistada kadettide ootused Sisekaitseakadeemia õpiobjektide ja e-kursuste sisu planeerimiseks.
4. Seostada loodud kursused õppekavade ning õpperühmadega ning kaardistada e-õppe osakaal läbi e-kursuste õppekavade lõikes
5. Kaardistada e-kursustel kasutavad vahendid ning nende kasutatavuse aktiivsus.

2.   Magistritöö metodoloogia

Magistritöö metodoloogia võib jaotada nelja etappi:

1. E-õppe sisuanalüüs: keskendudes Sisekaitseakadeemia õppekavadele alates 2005. aastast, mil e-õpet hakati laialdasemalt rakendama. Analüüsin erinevaid õppekavasid õppegruppide ning e-õppe osakaalu lõikes. Töö tulemuseks on selge ülevaade e-õppe hetkeolukorrast ning väljatöötatud kursuste rakendamisepotentsiaalist. Projektide rahastusel on väljatöötatud ka „surnud“ kursuseid, mida ei ole erinevatel põhjustel taaskasutatud.
2. ESF projektide sisuanalüüs, keskendudes projektide põhieesmärkidele, leidmaks kinnitust peaeemärkide täituvusest ka kvalitatiivses võtmes.
3. Õppejõudude küsimustik: Küsimustik viiakse läbi elektrooniliselt. Sihtgrupiks on Sisekaitseakadeemia koosseisulised õppejõud, oluline on saada arvestatav valim õppejõude, kes on e-õpet rakendanud ning õppejõud, kes ei ole e-õpet rakendanud. Sihtgrupp on hinnanguliselt 92 kelle hulgas on  õppejõud, kolledži juhid ning õppetööga seotud tugipersonal. Sihtgrupi väiksearvulisus viitab sellele, et oluline on tagada vastajate kõrgeosakaal. Seetõttu olen valmis ka rakendama küsitlust paberkandjal. Küsimustik sisaldab õppejõudude hinnangut e-õppele ning nende rakendamismudelitele õppejõu aine spetsiifika valdkonnast.
4. Fookusgrupi intervjuu: Fookusgrupi intervjuusse kaasan SKA 15. õppetooli õppejõud ning kutseõpetajad. Eesmärk tutvustada õppetooliga seotud ainetes rakenduva e-õppe hetkeolukorda. Järgneb sisuline diskussioon, kus kaardistame õppetöö korraldust ning haridustehnoloogia potentsiaali õppeprotsessi efektiivsemaks muutmisel läbi erinevate e-õppe mudelite.

3.   Magistritöö mindmap

3.   Kasutatud allikad

1. Attwell, G. (kuupäev puudub). E-Learning and Sustainability.
2. Budris, S. (2008). Multimeediumipõhiste õpiobjektide koostamine. Tallinn.
3. Inimresursi rakenduskava prioriteetse suuna “Teadus- ja arendustegevuse inimresursi arendamine” meetme “Teaduspoliitika ja kõrghariduse kvaliteedi arendamine” Kõrghariduse e-õppe projekt “BeSt”. (2008). Allikas: Best e-õppe programmi dokumentatsioon.
4. Sisekaitseakadeemia. (kuupäev puudub). http://www.sisekaitse.ee. Allikas: E-õppe ülevaade: Projekt e-VÕTI: http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/e-ope/ulevaade/projekt-e-voti/
5. Sisekaitseakademia. (september 2012. a.). Ametijuhend, haridustehnoloog. Tallinn.

Katsetus

Magstritöö seminar I. Katsetus